Metsaentusiast Marina Domova: mets puhastab meelt ja organismi
Kust sai alguse sinu armastus metsa vastu?
Ma olen alati metsa armastanud. Selle andis mulle edasi minu isa Aleksander. Ta armastas väga metsa ja unistas metsamehe ametist, kuid käis raha teenimas hoopis merel tankeri vanemmehaanikuna. Alati nii kui ta töölt koju tuli, seadis kohe sammud metsa. Ütles, et see aitab tal puhata. Ta armastas metsa ja rääkis alati, et maailmas ei ole midagi ilusamat kui meie puhas männimets.
Mulle meeldib meie mets, sest see on nii puhas ja värske. Meeldivad selle hääled ja linnulaul. Seal tekivad mul värsked ja puhtad mõtted. Armastan muidugi ka kõike seda, mida mets meile annab. Korjan metsamarju – mustikaid, jõhvikaid, kadakamarju – ning männivõrseid ja -käbisid.
Sügisesed männisaadused on täis eeterlikke õlisid, need annavadki moosile erakordse maitse. Neid peab lihtsalt õigel ajal korjama. Ma tahan, et inimesed saaksid metsataimedest osa – soovin, et nad korjaksid ja kasutaksid rohkem metsaande. Minu valmistatud moos koosneb noortest männivõrsetest ja lisan sinna ka noori männikäbisid. Usun, et selles peitub looduse jõud ja see on metsa kingitud nooruse eliksiir. See ei ole küll otseselt ravim haiguste vastu, ent aitab organismi talveks ette valmistada ja tugevdada.
Mida mets meile annab?
Mets on alati inimesele hästi mõjunud – metsaannid, linnulaul – see kõik on inimestega sajandeid ühte sammu astunud. Viimasel ajal aga kaugenetakse metsast ja iga väiksema külmetuse pärast ei joosta metsa, vaid apteeki. Me eemaldume oma juurtest, kuid see ei anna inimestele midagi head.
Marina ootamatutest metsaandidest tervisepommi võid isegi valmistada, kui vaatad retsepti siit.
kirjuta sellest retseptid@d-kokaraamat.ee.