Mis sulle metsas kõige enam rõõmu valmistab?
Mulle meeldib meie mets, sest see on nii puhas ja värske. Meeldivad selle hääled ja linnulaul. Seal tekivad mul värsked ja puhtad mõtted. Armastan muidugi ka kõike seda, mida mets meile annab. Korjan metsamarju – mustikaid, jõhvikaid, kadakamarju – ning männivõrseid ja -käbisid.
Kusjuures kuuse- ja männioksad on talvel väga kasulikud – neis on suur hulk C-vitamiini ning eriti tasub neid närida ja neist teed keeta enne uut aastat. Need on kasulikumad kui sidrun ja kasvavad meie oma metsas. Muidugi keedan ka moosi, mille sees on terve metsa vägi.
Mis selle moosi eriliseks teeb?
Sügisesed männisaadused on täis eeterlikke õlisid, need annavadki moosile erakordse maitse. Neid peab lihtsalt õigel ajal korjama. Ma tahan, et inimesed saaksid metsataimedest osa – soovin, et nad korjaksid ja kasutaksid rohkem metsaande. Minu valmistatud moos koosneb noortest männivõrsetest ja lisan sinna ka noori männikäbisid. Usun, et selles peitub looduse jõud ja see on metsa kingitud nooruse eliksiir. See ei ole küll otseselt ravim haiguste vastu, ent aitab organismi talveks ette valmistada ja tugevdada.

Mida mets meile annab?
Mets on alati inimesele hästi mõjunud – metsaannid, linnulaul – see kõik on inimestega sajandeid ühte sammu astunud. Viimasel ajal aga kaugenetakse metsast ja iga väiksema külmetuse pärast ei joosta metsa, vaid apteeki. Me eemaldume oma juurtest, kuid see ei anna inimestele midagi head.

Marina ootamatutest metsaandidest tervisepommi võid isegi valmistada, kui vaatad retsepti siit.

Kui sinulgi on mõni tore moosilugu või -retsept, mida teistega jagada,
kirjuta sellest retseptid@d-kokaraamat.ee.
Jaga
Kommentaarid