Igal moosil on oma nišš

Sellest on nüüd oma kümme aastat möödas, kui vürtsine tomatimaius Kuursaali menüüs juustu kõrvale maandus, kuid sööjad pole seda nägugi, et võiks selle dünaamilise duo pensile saata. Otse vastupidi, just kundede tungival nõudmisel pandi moos Ku-Kuu Gourmet nime all müügiks purkigi. Ilmekas näide sellest, kuidas iga moos ei passigi saia, jäätise ega lihaga.

Kuressaare Kuursaali peakokk Toomas Leedu kalasaagiga

Sama brändi alt leiab teisegi pärli – punase sibula vürtsmoosi. Kui nii mõnigi hõimlane on kohe eriti kärtsune, siis Toomas võttis nõuks pisut malbemat joont hoida. Nii saigi sellesse pisut kirsse lisatud. Mees tunnistab, et selle lükkega tegi ta elu küll märksa keerulisemaks ja mis siin salata ka kulukamaks, kuid kuna endale nõnda meeldis, siis polnud pääsu.

Kui enamasti maandub seda sorti moos liharoogade kõrvale, siis Kuursaali „Saare special“ on värskendavaks erandiks. Nimelt on selle üheks komponendiks vürtsikilu, muidugi mitte poe oma, mis kipub mehe sõnutsi vürtside ja muuga totaalselt üle paugutatud olema, vaid ikka korralik värske kraam, mis passivat igati soliidselt moosiga kokku.

Lillelaste siirup

Ku-Kuu Gourmet kolmandaks tegijaks on nurmenukusiirup. Kevaditi põrutab peakokk koos Kuursaali kambaga Sõrve, et tõeliste lillelaste kombel aasadelt nurmenukke noppida, pilvi passida ning helesinisest tulevikust unistada. Mees tunnistab, et pärast seda suurt küütlemist tabab hunniku nurmenukkude puhastamine valusa hoobina, kuid see on seda väärt.

Kui enamasti uhatakse kitsejuustule enne ahju panemist mett peale, siis Toomas soovitab selle asemel hoopis nurmenukusiirupit piserdada. Samuti passivat see imeliselt tee sisse. Tavapärase musta tökati asemel võiks siiski leebema rohelise tee keeta, sest muidu ei pääse nurmenukk lihtsalt löögile.

Kuidas elu köögis lihtsaks teha?

Algajal vaaritajal soovitab kogenud peakokk väikeste kogustega alustada ning kindlasti logiraamatut pidada. „Kõik on kõvad mehed proovima ja katsetama, aga kus sa aasta pärast enam nii täpselt mäletad, mis sinna potti täpselt sai,“ põrutab ta juurde. Elu on märksa lihtsam, kui kleepida igale purgile oma number, mille abil saab logiraamatust näpuga järge ajades aastaid hiljemgi pilt hetkega klaariks.

Soovitusi jagub veelgi. Nimelt teab mees omast kogemusest pajatada, kuidas võib erinevate suhkrute magusus parajalt varieeruda. Selleks et köögis asjad jamaks ei kisuks, tasub neist üks välja valida ning sellele kindlaks jääda. Toomas ise tegi seda juba aastaid tagasi, kusjuures mehe eelistus on sedavõrd vankumatu, et ka kaks korda soodsam pakkumine ei paneks teda senisele truudust murdma.

Kes niipea Kuursaali ei jõua ning kaubandusest väärt värki otsida ei jaksa vaadaku siit, kuidas ühte neist hoidistest kodus ise katsetada.

Kui ka sinul on mõni tore moosilugu või -retsept, mida teistega jagada,
kirjuta sellest retseptid@d-kokaraamat.ee.

Jaga
Kommentaarid