Reisitoit: Kuidas valmib Bali külas maitsev röstkana?

Kas pole nii, et reisil olles tahaks kangesti piiluda kohalike inimeste argiellu, vaadata, kuidas nende elu on korraldatud, millised on nende kodud ja peretraditsioonid? Kui ka Sina tunned nii, siis tule selle postituse vahendusel meiega koos ühe Bali pere koju, et koos valmistada üks tõeliselt maitsev traditsiooniline Bali röstkana ehk Ayam betutu.

Ubudi lähedal ühes kohalikus külas elav Agung, kes meid mööda Bali põnevamaid paikasid ringi transpordib, on meile lühikese ajaga peaaegu et sõbraks saanud. Ta on alati rõõmsameelne, üdini positiivne ja valmis jagama oma teadmisi kohaliku elu kohta. Niimoodi vahetult ja ausalt, ilma ilustamata ja hädaldamata. Kohe, kui ta kuulis, et otsime uusi maitseid ja soovime proovida kõike kohalikku, ütles ta, et te peame talle külla minema, valmistame kana karrit, kirjutab Juta Raudnask Umami.ee blogis.

Või siis, kui meil nii palju aega ei ole, siis teist kohalikku hõrgutist, Ayam betutut, ehk esmalt maitsestatud, siis aurutatud ja seejärel krõbedaks praetud kana. Sellist ettepanekut ei pea meile mitu korda tegema ja juba samal õhtul olimegi Agungi külas elu kõige värskemat kana söömas.

Agungi kodu paraaduks.

Krundi kõige uhkem maja on tseremooniate läbi viimiseks.

Kunagine riisiait, millel tänaseni on tseremoniaalne roll majapidamises.

Jõudsime kohale Agungi sugulaste juurde, kelle peretütar Febry (ta sündis veebruari kuus) ütles, et “cooking is my passion”. Ja seda oli tema toitudest tunda. Febry asus oma emaga koos kana jaoks bumbut, ehk vürtside-ürtide segu tegema. Bumbu sisse läks galangal, küüslauk, tšilli, kurkum, küünlapähkel, krevetipasta, laimilehed, must pipar, koriandriseemned ja seesamiseemned. Sellest tehti kiviuhmris ühtlane pasta.

Vajalik ayam betutu valmistamiseks.

Köök on tagasihoidlik, aga sealt väljuvad road mitte.

Valmib bumbu.

Mõne aja pärast saabus rolleril perepoeg ühes käes elus kirju kana. Tegime temast juba pilti, kui naised poisiga õiendama hakkasid. Tuli välja, et sellisest värvilisest kanast tehakse kanakarrit, aga mitte Ayam betutut. Mis siis ikka, poiss võttis kana jälle kaasa ja kadus rolleril. Mõne aja pärast oli ta tagasi, käe otsas valge kana, millega naised rahule jäid.

Saabub kana, peagi selgub, et vale sort.

Sellest kanast on paslik karrit keeta.

Saabus uus kana, seekord õige.

Siis järgnes kogu liha lauale jõudmine oma eheduses – kana tapeti ja värske veri lasti välja. Seda verd kasutatakse nt kohaliku köögiviljaroa lawari maitsestamiseks, aga sel päeval praeti see koos soolikate ja maksaga pannil krõbedaks ja maitsestati soolaga. Siis valati kanale keevat vett ja kitkuti kibekiirelt sulgedest puhtaks. Siis sisikond välja ja pessu. Ja 10 minutiga oligi kana maitsestamiseks valmis.

Kana pessu.

Kana kõhtu läheb bumbu ja tapioki lehed.

Naised ametis.

Kõik söögiks.

Särisev sisikond.

Kana keema.

Kana kõhtu läksid tapioki lehed (aga võib panna ka muid söödavaid rohelisi lehti) ja seesama bumbu. Pealt hõõruti ta samuti bumbuga kokku. Siis kana potti, põhja vett ja pooleks tunniks keema. Peale keetmist pruunistati kana igalt poolt ja keetmisvedelik serveeriti ülimaitsvaks kastmeks. Kõrvale riis ja Sambal goreng ehk praetud sambal šalottsibulast, tšillist ja küüslaugust. Ja oligi valmis, kogu Balil oldud aja raudselt parim toit!

Kana on juba kuldne.

Praetud sambal – sambal goreng.

Febry oma teosega – ayam betutu.