Valgamaal asuva Atria Lihatööstuse juht Olle Horm ütles Maitsed.ee-le, et hetkel on lihatööstuses näha tugevalt tõusmas kahte trendi: maitsete poolelt minnakse väga lihtsaks ja suure kasvu teevad väikesed lihapoed ning käest-kätte lihamüük.

"Järgmine aasta tuleb lihamaitsete mõttes kohutavalt igav, sest aina enam soovitakse osta vaid soola ja musta pipraga maitsestatud lihasid. Seda nii praadide kui muude lihade osas. Loomulikult jäävad poodidesse ja sortimenti ka tugevamalt marineeritud lihad, kuid nende osakaal saab olema äärmiselt marginaalne," ütleb Horm klassikaliste maitsete pealevoolu iseloomustades.

Paar aastat tugevat trendi näidanud eelküpsetatud lihatoodete ja Eestimaiste lisanditega marineeritud lihade müük tõenäoliselt langeb ning aina enam tehakse äri väga lihtsate lihatoodetega.

Seakatk pole lihatarbimist vähendanud

Aafrika seakatk, mis Eestis hetkel laiutab, ei ole aga huvitaval kombel meie sealihatarbimist vähendanud, pigem suurendanud. Väidetavalt tarbib sellel aastal eestlane 7 kilo sealiha rohkem kui mullu.

"Keegi ei oska seletada, miks süüakse rohkem sealiha. Nielsen, kes mõõdab liha jaetarbimist näitab null kasvu suurte poodide müügis. Statistikamet aga näitab oma numbrites hüppelist sealiha tarbimise kasvu. 2015. aasta lõpuks viidi Eestist välja 120 000 siga, sellel aastal aga vaid 20 000 siga. Eksport on katku tõttu kinni, kuid liha tarbitakse ikka. See tähendab, et on loodud alternatiivsed müügikanalid," mainib lihatööstuse juht.

Paralleelsete müügikanalite osas mõtleb Horm massiliselt avatud väikeseid lihapoode ja -karne, mis müüvad ühe kahe toota lihasaaduseid. Lisaks on suurenenud ka käest-kätte liha müük. Ning viimase uudisena on Lõuna-Eestis ringlemas ka lätlaste lihabuss, mis müüb piiritagust sealiha meile.

Väiketootjat peetakse kvaliteetsemaks

"Väikesed lihapoed tekivad tohutu lainena hetkel. See on iseenesest ka arusaadav. Suurtes kaubanduskettides, suurte tootjate poolt müüdava liha osas on hetkel konkreetselt seisak, turg seisab keegi ei võta kelleltki turuosa ära. Aga see, et toimub lihapoodide hüppeline kasv on uus trend - kui eksportida ei saa tuleb leida uus kanal oma toote müügiks," mainib Horm.

Mis aga teeb pikaajalise lihatöösturi meele mõruks ning solvab on see jutt ja arvamus, et väiketootjad on kvaliteetsemad kui suured tootjad, et väiketootja tunneb oma liha ja on seda palju paremini kasvatanud.

"Meil on tööstuses pidevalt veterinaarameti kontrollid sees, kõik on tippreeglite järgi korraldatud. See ei ole aus arvamus," mainib Horm.

Euroopa seakasvatuses hakkab kriis läbi saama

Kuigi Euroopa Liit toodab jätkuvalt märgatavalt rohkem sealiha, kui ise tarbib, on Eestis pilt muutunud vastupidiseks. Hormi sõnul on Euroopa Liit suutnud tõusta maailma juhtivaks sealiha eksportööriks, kuid Eesti ujub vastuvoolu.

Euroopa tootjaid on edu saatnud eelkõige Aasias, nt Hiinas ja Jaapanis. Tootmise, tarbimise ja ekspordi tasakaalustumine on viinud sealiha hinna Euroopas tõusule ning see on jõudnud endisele tasemele. Turu normaliseerumine on heaks perspektiiviks tulevikus, kuid ei lahenda just Eesti tänaseid probleeme. Minu kui ettevõtja ja kodaniku jaoks on väga kurb tõsiasi, et Eesti ei suuda enam ennast ise ära toita ja me peame liha sisse ostma,” märkis Horm.

Paljud Euroopa riigid peavad oma riigi toiduainetega isevarustamise võimet poliitiliselt ülioluliseks ning isegi turvalisus- ja julgeolekupoliitika osaks. “Tänu sellele on põllumajandus ja toiduainetetööstus paljuski riigi poliitikast sõltuv. Eesti on täna suures mängus kahjuks selge kaotaja. Eestis kestab vastupidiselt Euroopale seakasvatuses kriis paraku edasi. Maaeluministeeriumi andmetel on sigade arv Eestis eelmise aastaga võrreldes langenud 23% ehk ligi 80 000 sea võrra,” mainis Horm.

Hormi sõnul on sigade ja veiste tapamahud langenud 5-8%, mis on, arvestades sektori stabiilsust ja mahukust, väga tugev langus – see avaldab laiemat mõju ka sektori tööhõivele.

“Liha- ja lihatoodete ekspordikäive oli 3 kuuga 16,6 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes varasema aastaga 9,8%. Põhjusi on mitu: esiteks raskendab Eestis möllav Aafrika sigade katk eksporti. Teiseks ei oma Eesti ettevõtted väljundit ahvatlevatele Aasia turgudele nagu Hiina ja Jaapan. Selliste arengute juures ei kata Eesti seakasvatus 20% ulatuses kodumaist nõudlust ning Eestist on saanud tõsine liha netoimportöör,” sõnas Olle Horm. “Viimasel kolmel kuul on eelmise aasta sama ajaga võrreldes Eestisse liha- ja lihatoodete import kasvanud 6,7% ehk 27,1 miljoni euroni,” selgitas Horm.

Eesti lihaturul, kus tootjad kopeerivad üksteise hitt-tooteid piltlikult öeldes momentaanselt, on konkurents väga tihe.

“Osad tootjad on end ümber profileerinud töötlejateks. Kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordivõimekust pidurdab madal efektiivsus ning kaubamärkide puudus välisturgudel. Meil ei ole oma tugevaid rahvusvahelisi kaubamärke, millel oleks muljetavaldav läbilöögivõime naaberturgudel,” märkis Horm.

Oma Maitse