Katseklaasiliha hind on langenud 30 000 korda: viie aastaga saame poest osta liha, milleks pole looma tapetud
Kui 2013. aastal levitati meedias infot, et laboris on looma tüvirakkudest kasvatatud hamburgeripihvi jagu katseklaasiliha, öeldi, et selle burgeri hinnaks oleks ca' 300 000 eurot. Täna on selle burgeri hind langenud umbes 10 euroni. Lähima viie aastaga loodab katseklaasi ehk in vitro liha müüki saada 5-6 tootjat.
2013. aastal esimese in vitro liha "kasvatanud" teadlane Mark Post asutas ka firma Mosa Meat ning lubas, et lihatarbijateni jõuab katseklaasiliha lähima viie aasta joooksul. Seda just põhjusel, et hind, mis on siiani olnud selle liha tootmisel takistuseks enam piiranguid ei sea, vahendab veebileht NextBigFuture.com.
Teise katseklaasiliha tootja Memphis Meat juhi ja kaasasutaja Uma Valeti sõnul maitseb see liha nagu päris ning vähendab tootmiseks kulunud CO2 gaaside hulka kuni 90%. Memphis Meats'i liha on heaks kiitnud ka seda kasutanud maailma tippkokad.
Kolmas katseklaasilihaga katsetav ettevõte on Iisraelis asuv SuperMeat, mis katsetab kanaliha tootmisega. Tulemuseks oleks väikese rohelise jalajäljega liha, mis on ka rabide poolt heaks kiidetud - in vitro kana olevat koššer.
Teoreetiliselt on võimalik tüvirakkudest kasvatada palju liha: arvatakse, et piisava kasvuruumi ja piiramatu toitainete hulga korral saab kalkuni üks tüvirakk kolme kuu jooksul paljuned kuni 75 korda, mis omakorda tähendab, et ühest rakust saaks liha nii palju, et valmistada 20 triljonit kananagitsat. Uuringud on ka näidanud, et umbes pooled veganid naaseksid liha sööma, kui tegu oleks katseklaasilihaga.
Londoni Hügieeni ja Troopikameditsiinikooli agroökoloog Hanna Tuomisto hinnangul vähendab katseklaasis liha tootmine heitgaaside tootmist 90% ja kasutab 99% vähem maad kui tavapärane lihakasvatus. Arizona Osariigiülikooli teadur Carolyn Mattick on aga skeptilisem - nimelt näitavad tema arvutused, et kanaliha kasvatamine katseklaasis, kasutades söödaks glükoosi, võib olla aga kulukam kui tavalise liha kasvatamine ja paisata õhku kaudselt enam CO2. Põhjus lihtne: toitained on vaja hoida kehatemperatuuril.
Samas on tegemist kindlasti äärmiselt perspektiivika haruga, sest maailma lihaturu suuruseks hinnatakse aastas umbes 600 miljardit eurot.
Vaata, kuidas valmistati esimene katseklaasilihast lihapall: