INTERVJUU: Õllesummeril kala suitsutav Arturi Sadamakõrts: On üllatav, et hoolimata kõrgest kilohinnast, on eestlaste hulgas populaarseimaks kalaks angerjas

Pereettevõttena kala väliüritustel suitsutav Arturi Sadamakõrtsi üks asutaja Reena Matsko sõnul ongi Õllesummeril pakutavate kalade valikukriteeriumiks nende populaarsus. "On üllatav, et hoolimata kõige kallimast kilohinnast, on eestlaste hulgas üheks kõige populaarsemaks kalaks angerjas," lisab Matsko.

Mis asi on Arturi Sadamakõrts, kui kaua olete tegutsenud ning miks just kalasuitsutmaine?

Arturi Sadamakõrts on väike pereettevõte. Kala on olnud meie pere jaoks alati olulisel kohal. Perepea Valeri on püüdnud kala nii rannakalurina kui harrastajana. Rannakalurid on Eestis põlvest põlve kala suitsutanud. Kui värsket kala on raske säilitada, siis suitsutamine pikendab oluliselt kala säilivusaega. Oleme pidanud meretarvete kauplust ja armastame ka ise väga kala süüa. Arturi Sadamakõrts avas uksed 2011. aasta suvel ja tegutses paar aastat aastaringselt. Nimi tuleneb sellest, et asukohaks sai valitud Pärnu jõe ääres asuva kaubakeskuse Port Arturi parklas paikev hoone.

Kuna vahepeal hoiti kalda ääres ka ühte kaatrit, siis andis kaldaäärne sadama mõõdu välja küll. Menüüs olid kodused toidud põhirõhuga kalal. Lisaks oli pidevalt pakkuda kohapeal suitsutatud kala kaasa ostmiseks. Jõudes veendumusele, et Pärnus on aastaringselt väikesel söögikohal kasumlikult majandada võimatu, entusiasm rauges ja nii oli kõrts paar aastat varjusurmas. Suve lähenedes asusid aga endised püsikliendid aina häälekamalt suitsukala nõudma ja nii otsustasime lõpuks kala suitsutamisega jätkata. Et suitsukala on parim vahetult peale suitsutamist, siis küpses eelmisel suvel otsus - võtta ahjud, kalad ja minna ise kliendi juurde ehk pakkuda suvistel üritustel suitsukala otse ahjust.

Kes on need inimesed, kes on Arturi sadamakõrtsu taga?

Arturi Sadamakõrtsi meeskonnas on praegu põhiliselt kaks liiget - abikaasad Reena ja Valeri Matsko. Reena töötas enne Arturi Sadamakõrtsi juhatama asumist juristina. Valeri on nagu hunt Kriimsilm, kel alati käsil vähemalt üheksa ametit. Üks neist siis kalasuitsutaja oma. Vahel ulatab abikäe ka 11-aastane peretütar Lili.

Mitme ja milliste ahjudega olete Õllesummerile minemas?

Õllesummeril kasutame kahte ahju, mis töötavad madalal temperatuuril 45-60 kraadi juures. Ahjud on otse köetavad ja küttepuuks on lepp. Olenevalt kalast kestab suitsutusprotsess 1,5 kuni 2,5 tundi.

Mis kala Eesti suurimal õllepeol suitsutama hakkate? Kas vaid Eesti kala?

Õllesummeril pakume suitsutatuna angerjat, tuura, rääbist, siiga, vikerforelli ja latikat.
Angerjas, forell ja tuur pärinevad Eesti kalakasvatustest. Rääbis, siig ja latikas Poolast. Ainult Eesti kala ei ole võimalik pakkuda hinnapoliitika ja turu ebastabiilsuse tõttu. Traditsiooniliselt valmistame kohapeal legendaarset angerjasuppi.

Kuidas võtavad inimesed üritustel suitsukala vastu?

Kuigi kohapeal kala suitsutamine on paras mässamine ja vahepeal saab kala letilt otsa, on just soe ja mahlast tilkuv kala see, mis inimesi võlub. Enamasti saab kogu kaasa võetud kala juba enne ürituse lõppu otsa. Vahel läheb lausa võitluseks ahjus suitseva kala nimel ning inimesed ootavad kannatlikult ahju kõrval kala valmimist, et mitte ilma jääda ihaldatud suutäiest. Kuna värske kala säilitamine on komplitseeritud, siis ei ole võimalik piiramatult toorainet varuda.

Mis kala on kõige popim väliüritustel senini olnud?

Õllesummeril pakutavate kalade valikukriteeriumiks ongi nende populaarsus. On üllatav, et hoolimata kõige kallimast kilohinnast, on eestlaste hulgas üheks kõige populaarsemaks kalaks angerjas.

Kas Arturi Sadamakõrtsil on menüüs vaid suitsukala ise või valmistate neist ka roogasid?

Soe suitsukala ei vajagi tegelikult garneeringut. Lisandiks sobivad suurepäraselt külmad joogid nagu näiteks õlu!

Miks peaks inimesed suitsukala sööma?

Suitsukala on traditsiooniliselt kuulunud eestlaste toidulauale ja sobib eriti hästi just õlle kõrvale!