Islandlaste sõna jõulude kohta on “jól”. “Jól” on tänapäevastest jõuludest palju vanem tava, ehkki pole teada täpselt kui vana. Praeguseid jõulutrolle ja nende ema Grýlat mainiti esmakordselt 17. sajandil, kuid pole täpselt teada, kas neid seostati sel ajal jõuludega.

Islandi jõulutrollid (Yule Lads) ei ole kaugeltki sarnased maailmakuulsale jõuluvanale. Islandi jõulutrollid põlvnevad trollidest ning nende algupäraseks rolliks oli laste hirmutamine. Nad on Islandi ühtede kõige hirmasamate koletiste Grýla ja Leppalúði pojad. 1746. aastal keelati Islandil ära koletiste ja jõulutrollidega laste hirmutamine.

Grýla ja jõulukass Jólakötturinn

Koletis Grýla elab Islandi mägedes. Lugusid temast räägitakse Islandi lastele juba siis, kui nad veel täitsa väikesed on. Grýla on hirmuäratav tegelane – pooleldi troll ja pooleldi loom, kes elab mägedes koos oma kolmanda mehe, kolmeteistkümne lapse ja musta kassiga. Jõulude ajal tuleb Grýla koos oma poegadega mägedest inimeste juurde, otsides üleannetuid lapsi, keda oma pajas keeta, samas kui tema kolmteist poega otsivad pahandusi. Grýla saab kinni püüda vaid lapsed, kes on halvasti käitunud. Need, kes oma tegu kahetsevad, peab ta lahti laskma.

Islandi folkloori kohaselt peab iga islandlane jõuludeks saama uue riideeseme või muidu lasub neil surmaoht. Hiigelsuur must kass Jólakötturinn luusib jõuluõhtul ringi ning sööb ära kõik, kes seda kohustust täitnud ei ole. Seda ebameeldivat kaslast tuntakse Jõulukassi nime all.

13 jõulutrolli

Islandi lapsed panevad oma magamistoa aknale 13 päeva enne jõule igal õhtul kinga. Igal õhtul külastab neid üks jõulutroll, kes jätab neile maiustusi, kingitusi või näiteks ka mädaneva kartuli – oleneb sellest, kuidas laps päeva jooksul end üleval pidanud on. Igal trollil on oma kindel isikupära.

  • Stekkjarstaur (Lambakuudi Mats). Esimene Yule Lad tuleb linna 12. detsembril. Lambakuudi mats sai oma nime selle järgi, et ta armastab lambaid ahistada. Tema tunnusjooneks on äratuntavad jäigad puujalad.
  • Giljagaur (Uhtoru Molu). Tema saabub 13. detsembril ning on tuntud selle poolest, et peidab end uhtorgudes, oodates võimalust hiilida lehmalauta ja piima varastada.
  • Stúfur (Töntsakas). Teda kutsutakse Töntsakaks, sest ta on väga lühike. Peamiselt on Töntsakas tuntud selle poolest, et ta varastab panne ning sööb neilt pudemeid.
  • Þvörusleikir (Lusikalakkuja). See kleepuvate sõrmedega troll varastab puidust lusikaid, eesmärgiga neid lakkuda. Ta on alatoitumise tõttu äärmiselt kõhnuke.
  • Pottaskefill (Potikraapija). Potikraapija saabub linna 16. detsembril. Tema eesmärgiks on varastada pottidest toidujääke.
  • Askasleikir (Kausilakkuja). Kausilakkuja peidab end voodi all, oodates, kuni keegi paneb maha oma kausi, mille ta siis varastab.
  • Hurðaskellir (Uksepaugutaja). Uksepaugutajale meeldib paugutada uksi, eriti just öösiti.
  • Skyrgámur (Skyri ahmija). Skyr on traditsiooniline Islandi piimatoode, mis sarnaneb jogurtile. Sellele trollile meeldib väga skyr.
  • Bjúgnakrækir (Vorstinäppaja). Vorstinäppaja, nagu nimigi ütleb, näppab vorste, mis suitsutamiseks välja riputatud on.
  • Gluggagægir (Aknapiiluja). See troll vaatab läbi akende ning püüab nii märgata asju, mida varastada.
  • Gáttaþefur (Ukseaval Nuuskija). Sel trollil on kergesti äratuntav suur nina, millega ta nuusib, et tunda Laufabrauði nimelise, traditsioonilise Islandi jõululeiva lõhna.
  • Ketkrókur (Lihakonks). Lihakonks, nagu nimigi ütleb, kasutab oma konksu, et liha varastada.
  • Kertasníkir (Küünlavarastaja). Küünlavarastaja saabub linna 24. detsembril. Ta jälitab lapsi, et varastada ning hiljem süüa nende küünlad.
  • Jõulutrollide arv oli varasematel aegadel muutlik, 1930. aastatel aga sai üldtuntuks, et Jõulutrolle on ametlikult 13 ning levima hakkas ka Euroopas ja Ameerikas tuntud punane kuub. Rõõmsameelne ja heasüdamlik Euroopa jõuluvana mõjutas islandlasi sedavõrd, et sünged Islandi jõulutrollid muutusid veidi pehmemaks: nad ei söönud enam lapsi ja ei olnud enam ka niivõrd kuritegelikud.