Mida tugevamate maitsete ja mitmekülgsemate omadustega on roog, seda suuremate ootustega on inimesed ka veini suhtes. Siinkohal annan mõned soovitused, mis teevad teie pidusöögi meeldejäävamaks.

Veinisoovitused roogade kõrvale

Soovitan alati alustada õhtusööki kergete ja kuivemate valgete veinide või vahuveinidega, sest just sellist tüüpi veinid tõstavad söögiisu. Suurepärasteks aperitiivideks on näiteks Prosecco, Cremant ja Cava. Salatite juurde peaks valima veinid, mis rõhutavad toidu värskust, samas mitte varjutades koostisosasid. Soovitaksin Sauvignon Blanci, Pinot Grigio või mõne teise kergema sordi veini.

Pearoogade puhul, mis nõuavad kaaslaseks valget veini, võiks jälgida, et vein oleks pärit väiksematelt kasvualadelt. Näiteks Chablis Prantsusmaalt, mille maitseküllane ja pikem järelmaitse annab suuremad võimalused rõhutada kastme ja toorme maitseid. Mereandidega sobivad suurepäraselt Alsace või Sanserre veinid ning loomulikult on alati põnevad Saksamaa ja Austria päritolu Rieslingud.

Kui aga pearoaks on looma-, uluki- või muu tume liha, peaks veini valikul jälgima kindlasti liha küpsusastet ning kastme eripärasid. Olenevalt liha valmistusviisist tekib meil sageli vajadus anda lihale rohkem mahlasust. Punaste veinide puhul on valikute tegemisel oluline roll nende jõulisusel ja küpsusel, seda nii vanuseliselt kui päritoluga seotuna.

Keerukamate liharoogade kõrvale, mida serveeritakse nüansirikka kastmega, oleks hea pakkuda pehmeid ning heas tasakaalus olevaid vanemaid veine. Erinevates marinaadides endale tugeva maitse saanud liha kõrvale tuleks pakkuda aga nooremaid veine. Nende puhul pääsevad esile sobivad tanniinid, marjased ja tammised maitsed. Looma-, lamba- ja ulukilihaga soovitaksin proovida Itaaliast pärit Amaronet, Chianti Classico Riservat või Primitivot, Prantsusmaalt aga Rhonei ja Bordeauxi veine, samuti jõulisi veine Hispaaniast Rioja ja Priorati piirkonnast. Head valikud on ka Argentiinast pärit Malbecid ning USAst ja Tšiilist pärit Cabernet Sauvignonid. Loomulikult on kindel valik Austraalia Shiraz oma moosise jõulisusega.

Tumedad, kuid mitte nii tugevamaitselised lihad (nt pardirind ja sealiha), tahavad marjasemat ja mahlakamat veini. Head valikud on Prantsusmaa Bourgogne ja Languedoc-Roussillon piirkonna veinid. Kindlasti on ka hea proovida Merlot ja Zinfandel viinamarjast valmistatud pehmeid ja sametisi veine.

Nõuandeid veinide serveerimiseks

Kindlasti peab jälgima, et veini serveeritakse õigel temperatuuril, seega päikese kätte ei soovita veine kuumenema jätta. Valged veinid on parimad enamasti 8-12 kraadi juures ja punased maksimaalselt 18 kraadi juures. Kui serveerimistemperatuur on liiga kõrge, pääseb aroomis esile alkohol ja vein kaotab oma värskuse. Liiga madalal temperatuuril tõusevad aga esile tanniinid ja vein kaotab oma mitmekülgse maitse.

Igat veini on parim nautida õigest klaasist, kuid juhul, mil valikus on ainult ühte tüüpi klaasid, soovitaksin valida Bordeaux’ tüüpi suuremad klaasid. Lisaks soovitan alati vaadata, mida kirjutavad veinitootjad etiketile ning head nõu annavad tänapäeval ka erinevad mobiilirakendused, näiteks Vivino.

Soovin Teile kõigile meeleolukaid suveõhtuid ja jagage veinirõõmu.