Mehed üldjoontes naudivad pigem õlut ja viina. Miks? Sellele on tõenäoliselt palju erinevaid seletusi, millest pooled on seotud maitsete ja pooled stereotüüpidega. Mehed joovad kangeid ja käredamaitselisi jooke, pehmemad joogid kuuluvad aga naiste ampluaasse. Eelistustega on aga nii, et kui need on läbi mõeldud ja läbi proovitud ei saa nendega võidelda, samas kui jonnitakse niisama, siis tuleb neid tundeid muuta. Aga … mingil juhul ei tohi lükata mulliveine ja siiderid kõrvale teadmatusest.

Mis on mis mullimaailmas?

Kõige paremini tuntud vahuvein on kahtlemata šampanja. Seda toodetakse ainult Champagne’i piirkonnas Prantsusmaal ning mujal toodetud vahuveinile seda peent ja esmaklassilist veini tähistavat nime panna ei või. Peamised viinamarjasordid, mida Champagne’is kasvatatakse, on Pinot Noir, Chardonnay ja Pinot Meunier.

Tuntuselt teisele kohale saab tõsta Itaaliast tuleva vino frizzante ehk Prosecco, mis pärineb konkreetselt ja peamiselt Venetost. Itaalia teistest piirkondadest pakutakse ka meie joogiriiulitele veel näiteks Lambruscot, Astit ja Franciacortat.

Kuni 1970. aastani valmistati vahuveine šampanja nime alla ka Hispaanias, elu oli ilus kuni prantslased keelasid tänu tuntuse kasvule Champagne’i nime kasutamise. 90% ulatuses Katalooniast tulevad vahuveinid nimetati toona ümber Cavaks – nimi tuleneb veini laagerdamiseks kasutatavate kivikeldrite nimest. Hispaania Cavat valmistatakse tänini klassikalisel šampanja meetodil. Luksemburgi vahuveine nimetatakse Crémant de Luxembourgiks. Saksamaal toodetakse aga vahuveine Sekti nime all.

Siider erineb kahel olulisel põhjusel: on valmistatud õunast ja on enamasti vaid pool vahuveinide kraadidest. Aus siider tuleb Normandiast või Inglismaalt ning selle joogi valmistamiseks pole vaja teha muud kui veinist mulligajook kääritada. Siidrit tahetakse pidada vahuveinidest ebapeenemaks, kuna ei ole valmistatud kääritusjookide kuningannast ehk viinamarjast, kuid see on ekslik lähenemine. Siidri elegantsi tuleb õppida tundma ja austama.

Lahendus: kokteilid

Mõni nädal tagasi istudes Eesti Parima Baarmeni valimise žüriis sain aru, kuidas tegelikult meestele mulliveini, sealhulgas siis ka siidrit, “maha müüa” ja neid seda ka armastama panna. Vastuseks on kokteilid. Võistluste kõige meestelembesema segujoogi pani kokku noor baarmen, kes kohustuslikuna kokteilis olema pidanud cava’le segas hulka kvaliteetsed burbonit ehk head Kentuckey viskit. Tulemuseks oli äärmiselt mehelik mulline jook, mis ühe korraga maitses kevadiselt ja värskelt, samal hetkel kreftiselt ja kangelt.

Sama võistluse teine baarmen segas cavasse ühte maailma parimat rummi ehk Zacapa’t. Jälle tulemuseks üks äärmiselt huvitav viis kuidas mulliveinile anda teine “elu”. Tuleb tunnistada, et ka mulle kui mulliveini austajale mõjusid need kokteilid värskendavalt ja uuenduslikult. Üldiselt ei tasu vaadata ühelegi mulliga veinile või siidrile otsa pilguga, et nendest ei saa kokteile või et nendest ei tohiks kokteile segada. Loomulikutl tasuks hoiduda liiga kallite jookide segamisest.

Igaks elujuhtumiks peab valmis olema

Kõigepealt on vaja ümber lükata kolm väärarusaama, mis on seotud mullitavate veinidega: esiteks ei ole tõsi, et kõik mulliga veinid on magusad, teiseks ei ole tõsi, et kõik mõnusad ja elamust pakkuvad mulliveinid on kallid, ning kolmandaks tuleb aru saada, et mulliga veine võib juua igal ajal, iga toidu kõrvale ning igas seltskonnas. Ärgem laskem end eksitada vanadest moraalireeglitest ning laseme korkidel pudelitelt maha lennata.

Elujuhtumid on erinevad ja nõuavad erinevat lähenemist, mis tähendab, et alati ei saa vedada situatsioonidest läbi vaid õlle ja viinaga. See tähendab, et tuttav peaks olema ka jookidega, mis ei ole otseselt meeste ampluaas. Aga soovitus on meestele lihtne: avage ühel kenal päeval üksinda pudel cavat või proseccot ja jooge seda jahutatuna suurest pokaalist. Uurige seda jooki, süübige. Uskuge, see hakkab teile meeldima.