Restoraniajalugu: Eesti esimesed kõrtsid avati juba 13. sajandi lõpus
Peale Põhjasõda oli Eestimaa kubermangu aladel ligikaudu iga mõisa kohta kõrts. 18. sajandi II poolel, mil Eesti piiritusele avanes Vene turg, hakkas kõrtside arv kiirelt suurenema. Kõrts oli külaühiskonnas tähtis asutus, olles korraga nii joogi- kui söögimaja, võõrastemaja ja mõnes paigas ka postijaama asukoht. Kõrtsid tegutsesid isegi Lääne-Eesti laidudel, vahendab Haapsalu Kutsehariduskeskus.
Traditsioonilise külakõrtsi pidamine oli Eesti soost inimestele väheseid sotsiaalse tõusu võimalusi. Nii hinnati kõrtsmiku ametit kõrgelt. Mõisnikud asutasid kõrtse oma maadele ja teede ristumiskohtadesse. Hoones oli enamasti üks suur kõrtsituba, vahel ka kamber reisilistele ja kindlasti kõrtsmiku elutuba. Kõrtsikultuuri hiilgeaeg jäi 19. sajandisse. Kõrtsikultuur püsis kohalikul piiritustööstusel, mille toodangut müüdi Vene turule.
FOTO: Kõrtsides kasutusel olnud mõõtühikud
