5. DESSERTVEINIDE VALMISTAMINE

Dessertveinid on magusad veinid, mille alkoholikäärimine toimub lõpuni. Vajavad tavakohasest kõrgema suhkrusisalduse saavutamiseks looduse abi ehk siis ülimalt magusaks küpsenud viinamarjade olemasolu. Käärimisprotsessi ei katkestata alkoholi lisamise või muude ebaharilike meetodite abil. Magus lõpp-produkt saadakse vaid naturaalse üliküpsete viinamarjade virdes olevate jääksuhkrute abil.

ÜLEKÜPSENUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEINID

Jahedama ja niiskema kliimaga aladel on kõige lihtsamaks suhkruga rikastamise meetodiks üleküpsenud marjade hiline korje. Pikendatud küpsemisaja vältel muutuvad marjad üleküpseks ja vahel ka veidi kuivavad. Sobiliku mikrokliima korral võtab hiliskorjeks säilitatud marjadel koha sisse väärishallitus Botrytis cinerea ja tarbib ära osa marjadesse kogunenud veest, kontsentreerides seeläbi suhkru- ja teiste komponentide sisaldust. Nii valmivad kuulsad saksa dessertveinid – Spätlese, Auslese, Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese, aga samuti Vendange Tardive ja Selection de Grains Nobles veinid Alsace’s, aga samuti sarnased veinid Loire Orus ning Edela-Prantsusmaal, ja muidugi ka kuulus Bordeaux dessertvein – Sauternes. Lisaks loomulikult suur hulk põnevaid hiliskorje dessertveine üle kogu ilma.

Äärmuslik hiliskorje kontsentratsioonimeetod on üleküpsenud marjade külmuda laskmine jääveini valmistamiseks. Eiswein’i või Ice Wine’i tehakse põhiliselt Saksamaal ja Austrias, aga ka näiteks Kanadas.

KUIVATATUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEINID

Lõunapoolsetel kuivematel aladel on laialt levinud teine tüüpiline rikastamise meetod – kuivatamine. See võib toimuda nii päikese käes kui ka hästi ventileeritud ladudes. Kuivades vesi aurub ning suhkrud ja muud komponendid kontsentreeruvad. Kuivatatud viinamarju kasutades valmivad Itaalia Recioto ja Vin Santo, Amarone, Prantsusmaa Vin de Paille jt .

Oma Maitse