Viina alkoholi sisaldus on enamasti 35-50%. Klassikalised Poole, Vene, Balti- ja Põhjamaade viinad jäävad kanguses 40% juurde. Sellest lahjem vodka tundub jooduna, s.t. ilma jää või teiste jookidega segatuna liiga vesine, kangem vodka aga kipub "põletama". Nii ongi paljud riigid kehtestanud tootjaile viina kanguse alampiiri - Euroopa Liit on võtnud alampiiriks 37,5%.

Geograafilises mõttes võime rääkida nii öelda "viinavööndist" - vööndisse ehk viinajoomise kultuuriga riikide hulka arvatakse Ida-Euroopa riigid ja Põhjamaad. Viinavöönd on aga omakorda osa teraviljapõhjal toodetud alkoholi vööndist, mis ulatub nii Iiri- kui Šotimaast (valmistatakse odraviskit), Inglismaa ja Madalmaadeni (neis riikides on populaarne džinni ja genever'i tootmine) ning Saksamaani (täisteraviina korn tootmine). Suurim erinevus viina joomisel viinavööndis ja mujal - meie joome viina puhtalt, mujal trimbatakse viina segujookide koostisena, juuakse mahlade, Martini või toonikuga.

Viina tootmise alguskohta on ilmselt võimatu kindlaks teha, kuid suure tõenäosusega on see mõnes neist teraviljakasvatuspiirkondades, kus praegu asuvad Poola, Valgevene, Venemaa lääneosa, Baltimaade ja Skandinaavia alad. Destilleerimiskunst ehk madalama etanooli sisaldusega kääritatud alkoholist "põletamise" teel kangemate napsude tootmine, võis meie aladele tulla kahte teed pidi - lõunast ehk Vahemere äärest või mööda "hõbevalget teed" destilleerimise kodumaalt Lähis-Idast. Ka enne destilleerimisoskuste levikut oli võimalik madalama alkoholi protsendiga viinast valmistada kangemat jooki - läbi külmutamise. Nimelt jäeti karmide talvedega Läänemeremaades madalama kangusega viin külma kätte, kus joogis olev vesi jäätus, alkohol aga mitte. Nii sai jää eemaldamisel kangema "viina". Olgugi, et lihtne protsess, vajas ja "külmutamine" oskusi ja viinameistri kätt.

Eesti aladel aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. Ametlikult loetakse siin viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Müügiks tohtisid viina valmistada ainult Suurgildi liikmed. 17. sajandil viinaajamisõigus laienes apteekritele gildide vaestele ja nende leskedele ning Rootsi kuningas Karl XI andis selle ka Tallinna habemeajajatele. Kokku toodeti Rootsi ajal viina ca 600 pange (7200 l) aastas. Sellesse aega langeb ka salaviina ja puskariajamise traditsiooni teke. 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada.

Refereeritud ja toimetatud Toomas Tiiveli 2009. aastal ilmunud raamatust "Viinad ja peenemad napsid".

------------------------------------------
Ettevaatust! Viin on alkohol ning alkohol on kahjulik meie tervisele!