Hommikul oli perenaise üllatus suur, kui nendest kestadest oli siiski veel kena kogus mahla juurde tilkunud. Kiirele küsimusele “Mida sellest teha?” tuli ka kiire järeldus, et ilmselt moosiks ikka sobib. Mõeldud-tehtud, mahlapott pliidile, suhkur sisse ning segama. Moosi segades tekkis tunne, et midagi oleks justkui puudu. Mida võiks veel lisada?

Järedusele jõudmiseks pidi Heli minema mõttes mitmeid aastaid tagasi, kui sai külastatud Tamme talu ürdiaeda Pärnumaal, kus sai osa tõelisest elamusest. Meeliülendav kollektsioon ja lõhnaelamus! Tagasi ei tuldud loomulikult mitte tühjade kätega, vaid koos ürditaimedega, sh õunmündiga, millest on ajapikku saanud Heli vaieldamatu lemmik, mida ta oli siiani peamiselt kuivatanud ning sellest endale teed teinud. Moosi segades tekkis aga mõte seda moosi maitsestamiseks kasutada. Niisiis lendasidki teise potti keema mõned õunmündioksad. Sellele järgnes katsetamine mahlale mündivee lisamisega, lusikas lusika haaval, et igal järgul tulemust maitsta saaks, kuni õige ja sobiv maitsekooslus lõpuks saavutatud. Hoidise nimeks sai tarretiselaadne punasesõstra-õunmündimoos. Moosiretsepti autori arvates on kõige parem tarvitada keedist koos pannkookide ja jäätisega, samas sobib see isegi lihaprae kõrvale.
Heli kutsub kõiki perenaisi üles vaaritamise juures alati katsetama, sest ainult nii sünnivad uudsed ja imelised maitseelamused.

Mündine moos punasesõstramahlast
1 liiter valmis punasesõstramahla
500–800 grammi tavalist suhkrut
peotäis õunmünti 1 liitri vee kohta
Ühes potis punasesõstramahl, mis saadud mahlaaurutajast, lisatud suhkur. Teises potis vesi ja õunmündioksad. Keeta eraldi umbes kümme minutit. Mündivett lisada mahlale vastavalt oma maitsele. Lõpuks valada kuumalt steriliseeritud purkidesse ja kaanetada. Seistes tarretiselaadne moos pakseneb veelgi.

Kuidas aga valmib Heli üks lemmikmoosidest, vaata juba siit.

Kui ka sinul on mõni tore moosilugu või -retsept, mida teistega jagada,
kirjuta sellest retseptid@d-kokaraamat.ee.

Jaga
Kommentaarid